INFOleht nr.6

                                     
Valminud on Vabatahtlike kaasamise juhendmaterjalidega CD.
Juhendmaterjal on mõeldud organisatsioonide esindajatele, kes soovivad oma töös kaasata vabatahtlikke. Juhendmaterjalides on ära toodud Vabatahtlike kaasamise hea tava, juhised vabatahtlike kaasamise ettevalmistamiseks ning nendega töö korraldamiseks. Samuti näpunäiteid vabatahtliku otseste kulude katmiseks. Juhendmaterjalid valmisid Pärnumaa Kodukandi projekti “Vabatahtliku tegevuse koordineerimine“ raames, koostajaks oli Tuulike Mänd, Eesti Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest ja rahastajaks Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
CD saab tasuta Pärnumaa Vabatahtlikust keskusest, info e-postil ehapaas@gmail.com




Pärnumaa Vabatahtliku keskuse arutelul koorus välja neli võimalikku rakendusmudelit!
Pärnumaa vabatahtliku tegevuse aasta avaüritusel arutleti maakondliku keskuse võimalikke rakendusmudeleid. Ühe võimalusena nähti, et keskus jääbki toimetama Pärnumaa Kodukandi juurde. Tänu projektile on olemas juba keskuse toimimise rollid, meeskond, tekkinud kompetents. Miinuspoolele jääb aga vajadus muuta organisatsiooni eesmärke mis ei pruugi sobida ühenduse liikmeskonnale, oht Kodukandi tegevuse hägustumisele ning linnapiirkondade vähene kaasatus.
Teine võimalus on keskuse toimimine Pärnumaa Ettevõtluse-  ja Arenduskeskuse (PEAK) juures.  Tõenäoliselt on antud mudel kõige odavam keskuse rakendamiseks, samas on selge, et ka PEAKis tuleb keskuse tegevuse tarvis palgata inimene ehk leida lisaressursid. Samuti ei pruugi keskuse rollid sobida PEAKi eesmärkidega.
Kolmanda võimalusena ei tohi ära unustada uue MTÜ loomist. Kahtlematult on see kõige kallim, tuleb üles ehitada struktuur, liikmeskond, leida baasrahastus, vähemalt aasta jooksul on projektide taotlemine keeruline kuna uuel organisatsioonil on enne vaja rahastajatele ennast tõestada. Plussideks saab aga tuua keskuse tegevuse selge fokuseeritus, tegijate suurem motivatsioon, linnapiirkondade parem kaasatus ning rahvusvahelises kontektis parem sobitumine teiste riikide vabatahtliku tegevuse struktuuridega.
Ühe võimalusena nähti ka maakonna keskuse ühendamine Eesti Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusega (VTA), kes läbi maakondlike keskuste saaks laieneda ning kohalikud keskused toimiksid tema osakondadena. Antud mudeli puhul saaks luua  Eestis ühtse vabatahtliku tegevust toetava  tugistruktuuri.
Millne saab olema valik Pärnumaa jaoks selgub edasistest läbirääkimistest. Kindlasti anname sellest meie infolehe vahendusel ja vabatahtliku tegevuse üritustel huvilistele teada.